Ellujäämine ei ole vaid oskus – see on mõtteviis, eriti õiguskaitses. (Politsei) ametnikud on väljaõppinud tegutsema kõrge riskiga olukordades, sageli ilma ette hoiatamata. Kuigi vaid vähesed inimesed puutuvad kokku samasuguste ohtude ja olukordadega nagu korrakaitsjad, saab paljusid põhimõtteid, mis tagavad turvalisuse ametivormis, rakendada ka tsiviilelus. Siin on viis ellujäämise ja valmisoleku mõtteviisi alustala – nii politseitöö kui ka tsiviilelu vaatenurgast:

1. Ole teadlik oma ümbrusest

Õiguskaitse vaatenurk:
Rahulolu tapab. Ametnikud peavad pidevalt skaneerima oma keskkonda – mitte ainult võimalike ohtude, vaid ka väljapääsude, kattepunktide ja kahtlase käitumise osas. See “võitlusmõtteviis” tähendab valvsust ka rutiinsete ülesannete ajal. “Tunneltaju” võib osutuda ohtlikuks, eriti ettearvamatus olukorras.

Tsiviilparalleel:
Kurjategijad sihivad neid, kes ei pane ümbrust tähele. Kui jalutad parklas, silmad telefonis, kõrvaklapid peas või pilk maas, oled kerge saak. Selle asemel hoia pea püsti, jälgi ümbrust ja usalda oma sisetunnet. Pane tähele, kes sinu ümber on – eriti üksildastes või tundmatutes kohtades.

2. Ära lase end segada – eriti mitte telefonist

Õiguskaitse vaatenurk:
Telefon on olukorrateadlikkuse suurim vaenlane – enamiku inimeste jaoks on see peaaegu 24/7 tähelepanuhäire. Ametis olles võib tähelepanu hajumine tähendada märguande, ohu või abivajava kolleegi tähelepanuta jätmist. Ja see võib lõppeda väga halvasti. Ametnik peab suutma vastu panna soovile töö ajal sõnumeid kontrollida või sotsiaalmeediasse minna – eriti avalikus või turvamata ruumis.

Tsiviilparalleel:
See, et sa ei kanna vormi ega istu patrullautos, ei tähenda, et telefoni tõttu tähelepanu hajumine poleks ohtlik. Tekstide kontrollimine poeuksest väljudes või autosse istudes võib sind muuta haavatavaks. Segadus tähendab reageerimise hilinemist. Harjuta “pea püsti” harjumust – see võib anda sulle väärtuslikke sekundeid, et ohtu vältida või õigesti reageerida. Telefon võib oodata.

3. Tundma oma varustust: asukoht, ligipääs ja vahetus

Õiguskaitse vaatenurk:
Iga sekund loeb. Olgu selleks taskulamp, teleskoopnui, elektrišokirelv, pipragaas, käerauad, raadiosaatja – sa pead instinktiivselt teadma, kus see asub ja kuidas seda kasutada ka stressi all. Tööriistade vahetus peab olema sujuv ja harjutatud, kuni see muutub automaatseks. Kõhklus või kobamine ohuolukorras võib olla saatuslik.

Tsiviilparalleel:
Sinu “varustus” võib olla autovõtmed, isiklik häiresignaal või enesekaitsevahend, nagu pipragaas. Hoia võtmed käes juba enne hoonest väljumist. Õpi tundma oma pipragaasi kasutamist enne, kui sul seda vaja läheb. Kui kannad endaga relva või muud kaitsevahendit, õpi seda põhjalikult tundma ja harjuta regulaarselt. Enesekindlus ja oskus tulevad ainult harjutamise kaudu.

4. Tundma oma võimeid ja mõistma oma nõrkusi

Õiguskaitse vaatenurk:
Hea politseinik ei tähenda, et oled hea kõiges. Pead teadma oma tugevusi ja kasutama neid maksimaalselt, aga samuti oska tunnistada oma piire – olgu need füüsilised, emotsionaalsed või taktikalised – ning püüa neid parandada. Enese ülehindamine vastasseisus võib tuua valusaid tagajärgi. Ellujäämine tähendab tarku otsuseid, mitte ego ajamist.

Tsiviilparalleel:
Sa ei pea olema võitleja, et ellu jääda. Vastupidi – nagu sageli öeldakse: parim võitlus on see, mis jääb olemata. Usalda oma sisetunnet – kui miski tundub vale, siis tõenäoliselt ongi. Ära püüa ohtu ise lahendada, kui sul pole selleks oskusi ega treeningut – põgenemine on täiesti vastuvõetav. Mõtle ette põgenemisteele, kutsu abi ja väldi ohtu, kui võimalik. Ellujäämine tähendab sageli turvalisuse valimist uhkuse asemel.

5. Plaani enne, kui sul seda vaja läheb

Õiguskaitse vaatenurk:
Ametnikud õpivad kiiresti reageerima – või veel parem, ette mõtlema. See tähendab vaimusilmas stsenaariumide harjutamist: kuhu ma liigun, kui peaks juhtuma rünnak? Mis on minu varuplaan? Kus asub lähim toetus ja kes see on?

Tsiviilparalleel:
Planeerimine kehtib ka tsiviilis. Enne kui suundud öösel auto poole, vaata ümbrust. Hoia võtmed käes. Tea, kus auto pargitud on. Kui miski tundub kahtlane, ära mine üksi – palu saatjat või oota, kuni ümbrus on turvalisem. Valmista end ette enne, kui olukord muutub ohtlikuks.

Kokkuvõte: ellujäämine tähendab teadlikkust, ettevalmistust ja alandlikkust

Ükskõik, kas kannad märki või mitte, eesmärk on sama – jõuda turvaliselt koju. Sa ei pea olema kangelane, vaid pead olema tark.

Ametnike jaoks tähendab see ranget väljaõpet, tähelepanu detailidele ja oma varustuse ja piiride tundmist.

Tsiviilis tähendab see valvsust, riskikäitumise vältimist ja plaani omamist. On täiesti okei öelda ei… lahkuda… joosta… teha lärmi… või kutsuda abi. Sinu turvalisus on alati olulisem kui su uhkus.

Me kõik võime üksteiselt õppida. Ja ellujäämise parim taktika on olla ohust sammu võrra ees.

Loodame, et sellest ASP artiklist on teile kasu
Originaaliga saate tutvuda külastades lehte: https://www.asp-usa.com/blogs/trainer-talk/survival-tactics